Pestis ja Budas.
Väisasime Miina siinset kodukooli, Corvinuse Ülikooli. Selle uus sotsiaalteaduskonna maja on õite uhke: Doonau kaldal ja eriti moodsate valgusintsallatsioonidega. Veel moodsam on asjaolu, et majas ei tohi pildistada ja sealsesse raamatukokku saab vaid punase toidukorviga. Kui viimasest võib veel aru saada (kotid tuleb kappi panna), siis fotovihkamine on küll imelik.
Sellest, et Budapest on ikka miljonite linn, annavad parimat tunnistust bussimarsruudid. Näiteks sõitsime Buda Doonau poolsest otsast Buda mitte-Doonau poolsesse otsa 21 peatusevahet. Tegime veel nalja, et kaua oleksime Pestist sõitnud. Vahepeal oleks kõht kindlasti tühjaks läinud :D
See Memento park on meie pronksõduri saaga valguses päris põnev ettevõtmine. Sinna on aastat 1994 kokku toodud Ungari kõnekamad Nõukogude skulptuurid. Üks ülistavam kui teine. Sellises keskkonnas mõjuvad üleelusuurused kätlevad asjapulgad ja ekstaatilised talupojad väga koomiliselt. Eestis on seesuguseks huumoriks veel liiga vara. Kuigi tuleb tunnistada, et see kõik mõjus kuidagi väga elutervelt: meil on praegu hea elu!
Friday, November 6, 2009
Wednesday, November 4, 2009
4.11.2009
Tallinn-Frankfurt-Budapest.
Jälle lennukisse. Et puhkus oleks ikka puhkuse maiguga sai Tallinna Lennujaamas esimesed õlled sisse võetud :D Salaja, seljaga rahva poole. Esimest korda kuulsin ka megafonist "Passenger Stubender, travelling to Frankfurt". Nurga taga vaikselt-vaikselt õlle libistades olin kaasreisijate spurdi väravatele maha maganud. Tüübid olid kõik lennukis juba enne ametliku boarding aja algust. (Liigne agarus on siiski jätkuvalt ogarus - otseloomulkult tegime kõik võidetu õhkutõusmisloa järele passides tasa).
Frankfurdis läks kiirelt. Budapesti lennujaamas ka. Seda ei saaks siiski öelda bussisõidu kohta linna südamesse. Metroo lõpetab siin 23 sõitmise ja pärast seda on seikleja ainsaks lohutuseks sinka-vonka, igale poole sõitvad bussid. Nägime ka Budapesti alfa-isaseid kontrolöre. Jänest siin ei sõidaks. Meie mupo-mutid on nende kõrval nagu õnnejunnis kudumisklubi.
Ilmast ka. Lõuna-Euroopa pehmem kliima, my ass. Õhuniiskus on siin raudselt hullem kui kodus ja temperatuur jääb 0 kanti. Järgmise seitsme päeva ilmaennustus Budapestis beezitamist ei soosi. Ilusa ilmaga oskavad kõik puhata. Nüüd ongi aeg tõestada oma tõelist tugevust (loe: veekindlust).
Praegu olen veel ekstra pahur, sest ärkasin koos koiduga, et saata tagasi siselehe korrektuur.
Jälle lennukisse. Et puhkus oleks ikka puhkuse maiguga sai Tallinna Lennujaamas esimesed õlled sisse võetud :D Salaja, seljaga rahva poole. Esimest korda kuulsin ka megafonist "Passenger Stubender, travelling to Frankfurt". Nurga taga vaikselt-vaikselt õlle libistades olin kaasreisijate spurdi väravatele maha maganud. Tüübid olid kõik lennukis juba enne ametliku boarding aja algust. (Liigne agarus on siiski jätkuvalt ogarus - otseloomulkult tegime kõik võidetu õhkutõusmisloa järele passides tasa).
Frankfurdis läks kiirelt. Budapesti lennujaamas ka. Seda ei saaks siiski öelda bussisõidu kohta linna südamesse. Metroo lõpetab siin 23 sõitmise ja pärast seda on seikleja ainsaks lohutuseks sinka-vonka, igale poole sõitvad bussid. Nägime ka Budapesti alfa-isaseid kontrolöre. Jänest siin ei sõidaks. Meie mupo-mutid on nende kõrval nagu õnnejunnis kudumisklubi.
Ilmast ka. Lõuna-Euroopa pehmem kliima, my ass. Õhuniiskus on siin raudselt hullem kui kodus ja temperatuur jääb 0 kanti. Järgmise seitsme päeva ilmaennustus Budapestis beezitamist ei soosi. Ilusa ilmaga oskavad kõik puhata. Nüüd ongi aeg tõestada oma tõelist tugevust (loe: veekindlust).
Praegu olen veel ekstra pahur, sest ärkasin koos koiduga, et saata tagasi siselehe korrektuur.
Subscribe to:
Comments (Atom)